Categories
ABC Toitumisest

Organismi kevadpuhastus – vajalik või mitte?

Kevadeti kerkib ikka ja jälle üles organismi puhastamise teema – on see siis vajalik või mitte? Ja kuidas seda ikkagi teha? Keha puhastamiseks ei ole vaja teha ekstreemseid dieete – väga häid tulemusi annavad mõned lihtsad muudatused menüüs:

  1.  Joo piisavalt puhast vett.
  2.  Söö vähem liha ja piimatooteid – eelista kala ja taimseid „piimasid“.
  3.  Lisa menüüsse tervislikud külmpressitud taimeõlid, seemned ja pähklid.
  4.  Väldi rohkesti töödeldut toitu ja maiustusi.
  5.  Söö rohkem taimset toitu ja vähem loomset.
  6.  Söö palju antioksüdantide rikkaid puu- ja köögivilju.
  7.  Toeta maksa tööd – lisa oma toidule näiteks kurkumit, artišokki, brokolit, küüslauku ja punast sibulat.
  8.  Harjumuspäraste toitude rikastamiseks pane peale rohkelt rohelist – maitsetaimi, idusid ja noori väekaid taimi, mida leiad metsast, koduaiast või turult – näiteks võilillelehed, karulauk, naat jne.
  9.  Ära söö liiga palju korraga – pigem tihti ja väiksemaid portsjoneid.

Categories
ABC Toitumisest Kodust ja reisilt

Tervislikud vahepalad

Mõned inimesed väldivad vahepalade söömist, kuna kardavad kaalus juurde võtta. Kui vahepalad on tervislikud ja kogused mõistlikud, siis seda ohtu ei ole, pigem aitavad tasakaalustatud toidukorrad kaalu säilitada. Samuti on vahepalade söömine oluline ka neile, kel on soov kaalust alla võtta. Süüa võiks 5-6 korda päevas: 3 põhitoidukorda ja 2-3 vahepala. Väga oluline pöörata tähelepanu toidu kvaliteedile. Parimaks suupisteks on värsked puuviljad või marjad koos pähklitega. Kindlasti ei ole hea vahepaladeks süüa pidevalt rafineeritud ja suure suhkru- või soolasisaldusega tooteid, näiteks saiakesi, krõpse jne.

Vahepalade söömine, eriti kui need sisaldavad nii valku kui ka süsivesikuid, hoiab veresuhkru taseme ühtlasena ja aitab vältida toiduga liialdamist põhisöögikordadel, sest kõht püsib kauem täis. Samuti annavad tasakaalus toidukorrad jõudu ja päeva jooksul ei teki energiapuudust. Vahepalade söömine ei tähenda kindlasti pidevat näksimist, aga toidukordade vahed ei tohiks jääda ka liiga pikaks. Sobiv vahe võiks olla u 2,5 – 3 tundi.

Kel pole harjumust vahepalasid süüa, sel võib olla algul raske 5-6 korda päevas süüa. Ka vahepala kaasa võtmine võib alguses kergesti meelest minna. Söömisega seotud muudatus vajab veidi planeerimist ning läbi mõtlemist – kas on tarvis midagi kaasa võtta ja kodus ette valmistada. Vahepalad, mida süüakse väljaspool kodu, tuleks valida sellised, mida on ka mugav kaasa võtta. Söögikordade arvu võib suurendada järk-järgult ning panna endale telefoni või märkmikusse meeldetuletused. Ka poest võib leida endale sobivaid tooteid, kuid seejuures on oluline lugeda silte ja jälgida hoolikalt toidu koostist.

Mõned näited tervislikest vahepaladest:
• Värsked puuviljad koos pähklitega
• Värsked marjad koos pähklite või seemnetega
• Smuutid
• Puuviljasalat – nt tükeldatud puuviljad ja marjad koos purustatud pähklite-seemnete või maitsestamata jogurtiga
• Tükeldatud toored köögiviljad kas hummuse või mõne muu kaunviljamäärdega
• Täisteraleib mõne taimse määrdega või kodujuustu ja köögiviljadega
• Toorsalat sobiva valgulisandiga – näiteks kala, linnuliha, oad, kikerherned, tofu jne
• Hea koostisega toorbatoonid – batoonid on selles mõttes väga hea valik, et neid on mugav käekotti või taskusse pista ja kaasa võtta. Samuti peletavad nad hästi magusaisu, aga kindlasti on oluline tähelepanu pöörata batoonide koostisele. Eelista ilma lisatud suhkruta, ilma kunstlike lisaaineteta naturaalseid toorbatoone
• Viil sepikut maapähklivõiga – valida tuleks kindlasti ilma suhkruta maapähklivõi

Vahepaladest kirjutas Eva-Liisa

Categories
ABC Toitumisest

Konserveeritud tooted – võtta või jätta

Konserveeritud tooted – võtta või jätta

Ubade, kikerherneste ja ka näiteks artišokkide söömine on kasulik, kuid seda vaid juhul, kui sellega ei kaasne lisaboonusena ka teatav annus Bisfenool A-d ehk BPA-d. See on hormoonsüsteemi kahjustav kemikaal, millega me kõik kokku puutume. Paljud tänapäeva konservipurgid on seest kaetud õhukese plastkattega ning just sealt imendubki toidu sisse ohtlik kemikaal.  Seetõttu soovitame poes käies konservipurke hoolega uurida ning lugeda silte veendumaks, et seal on kirjas “BPA-vaba”.

Üleni metallist konservipurkide oht avaldub aga alles peale nende avamist. Nimelt tekib purgi sisepinna kokkupuude õhus oleva hapnikuga, see põhjustab väga kiiret korrosiooni ning metalliühendite, sealhulgas ka alumiiniumi vabanemise konserveeritud toidu sisse. Selle vältimiseks tasub konserv kohe peale avamist soovitavalt klaasnõusse ringi tõsta.

Kõige parem variant, mida ka meie soovitame, on osta värskeid tooteid ja neist ise miskit head keeta või küpsetada. Lisaks BPA-le jäävad tarbimata ka võimalikud säilitusained ja muud komponendid, millest on niikuinii hea eemale hoida.

Kui aga tõesti peab olude sunnil konserveeritud toote ostma, vali selline, mis on klaaspurgis. Klaas on ohutu!

Mõtted pani kirja Maris

Konserveeritud toidud
FOTO: pixabay.com