Kaalu tõstmine
Üldlevinult seondub kehakaaluga kõigepealt kaalulangetus – olgu siis ülekaalust või isiklikust eesmärgist paar kilo alla võtta. Kuid harvad pole ka juhused, mil tuleb pöörata tähelepanu hoopis kaalu tõstmisele. Mõneti on see isegi keerulisem kui kaalu langetus.
Kriitiline vajadus kaalus juurde võtta on eelkõige alakaalulistel – neil, kelle kehamassi indeks on alla 18,5 ja kes on viimase kuue kuu jooksul tahtmatult kaalu kaotanud. Samas ei pruugi alakaalulisus olla ainuke põhjus kaalu tõstmiseks. Kehamassiindeks ei peegelda ainult keharasva sisaldust, vaid annab pildi ka lihaselisusest. Oluline on mõista, et terve inimene vajab nii teatavat rasvakogust kui ka piisavat lihasmassi.
Haigusliku kaalukaotuse puhul tuleks esmajoones tegelda haigusega kui kaalukaotuse põhjusega. Näiteks on sellised haiguslikud seisundid anoreksia, tsöliaakia, vähk jm pikaajalise kuluga haigused, mis kurnavad organismi ja millede kulg on seotud tugevasti haiguse füsioloogilise ja psühholoogilise poolega.
Kaalutõusu vajadus võib tekkida ka muidu normaalkaalus inimesel mõnest ajutisest eluperioodist – näiteks sportimise, haigustest taastumise, stressi puhul jms. Meie juurde jõuavad ka kliendid, kelledel on kaalulangus teinekord seotud hoopiski omal käel ette võetud dieetidest või toitumise korrigeerimisest seoses mõne toidust tuleneva terviseprobleemiga (näiteks laktoositalumatus, allergiad, tsöliaakia vms), millisel puhul harjumuspärastest toiduainetest loobumine on kaasa toonud hoopis teadmatusest tingitud kaalulanguse.
Täiskasvanud alakaaluliste inimeste enneaegse surma risk oli 1.8 korda kõrgem kui normaalkaalulistel. See näitaja on suurem kui rasvunud inimeste puhul: rasvunud inimestel enneaegse surma risk 1.2 korda kõrgem kui normaalkaalulistel ja haiglaslikult rasvunutel on vastav näitaja 1.3 korda kõrgem.